Täna, 15. juunil 2025, algas meie seegis taas armastatud suvine kontserdisari. Ilm oli päikesepaisteline ja rõõm hinges suur, sest külla tuli meie kallis kauaaegne sõber Juri Šugurov. Nagu alati, tõi ta endaga kaasa hingestatud laulud ja hea tuju.

Juri esitas vanu, armsaks saanud meloodiaid — neid, mis kõlasid kunagi tantsuplatsidel, raadiotes ja vinüülplaatidelt. Esialgu kuulasid hoolealused muusikat istudes, naeratades ja kaasa plaksutades. Peagi aga tõusid nad rõõmsalt püsti — ning tants algas.

Sellised hetked ei ole vaid meelelahutus. Need on elu ise. Elav muusika äratab mälestused, puudutab südant ja kutsub liikuma. Tants toob endaga kaasa mitte ainult rõõmu, vaid ka tervist — see parandab tasakaalu, hoiab liigesed liikuvana, ergutab vereringet ja aitab ennetada kukkumisi. Ja mis kõige tähtsam — tants vabastab rõõmuhormoone, mis toetavad vaimset tasakaalu ja sisemist rahu.

Südamlik tänu sulle, armas Juri, sooja südame ja osavõtliku kohalolu eest. Me usume ja loodame, et ees ootab veel palju selliseid valgust ja rõõmu toovaid õhtuid.

Paljud külastajad on märganud meie hoovis reipaid inimesi, kes liiguvad kõnnikeppidega. Need on seegi elanikud, kes tegelevad kepikõnniga. Mõni sammub enesekindlalt, mõni rahulikult ja tasa. Ent peamine on see, et kõik liiguvad edasi – naeratades, heas tujus ja sooviga elada aktiivselt.

Kepikõnd ei ole lihtsalt jalutuskäik. See on pehme, ent tõhus kogu keha treening: see tugevdab lihaseid, vähendab liigeste koormust ning toetab südame ja veresoonkonna tervist. Lisaks on see suhtlus, värske õhk, hea meeleolu ja usaldus iseendasse.

Me tõesti rõõmustame oma elanike saavutuste üle. Nad ei püsi paigal – nad hoolivad endast, innustavad üksteist hea eeskujuga.

Vanadus ei ole nõrkus. See on tarkus, sisemine tugevus ja soov elada aktiivselt – oma rütmis, oma tuge kasutades, kuid kindlalt ja väärikalt.

Emadepäeval olid seegi elanikud külalised Õigeusu gümnaasiumis, kus kooli hoovis toimus pidulik kontsert.
Õpilased lugesid luuletusi, laulsid ning soovisid siiralt ja soojalt head kõigile kohalolijatele. Esinemised liigutasid eakaid inimesi sügavalt – paljudel olid silmad märjad. Meelde tulid noorus, laste ja lastelaste hääled, pühad, mis olid täis rõõmu ja armastust.

Külalisi kostitati koduste küpsetiste, maiustuste ja kuuma teega.
See päev sai seegi elanikele tõeliseks pühaks – helgeks, südamlikuks ja meeldejäävaks. Tänutäheks ning kohtumise mälestuseks sai igaüks kingiks Õigeusu gümnaasiumi embleemi.

Täname kooli õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid südamliku vastuvõtu ning sooja suhtumise eest meie hoolealustesse.

Need seegi elanike käsitööd on rohkem, kui lihtsalt kaunistused. Igas paberoksas, igas õiekeses, igas pistes ja silmuses on tunda käte ja hinge soojust. Hooldekodu elanikud võtavad kevadet ja lihavõtteid vastu armastusega, luues oma kätega midagi head ja helget. Siin on tunda hoolivust, siirust ja rõõmu…

Põlvkondade kohtumine ei ole lihtsalt viisakusavaldus – see on soe, elav kogemus: kogemuste, tähelepanu ja hoolivuse jagamine. Lapsed toovad rõõmu, vanemad vastavad armastusega. Mõlemad pooled saavad sellest rikkamaks.

Laste jaoks on sellised kohtumised oluline õppetund. Vana ja nõrka nähes õpitakse kaastunnet, hakatakse mõtlema ajale ja iseendale. Ja vanad inimesed, tundes laste soovi rõõmustada, justkui õitsevad. Selline suhtlus jätab jälje mõlema poole südamesse.

23. aprillil kinkisid seegi elanikele tõelise peo Õigeusu Gümnaasiumi 1., 3. ja 4.B klassi õpilased. Lapsed esinesid südamliku ülestõusmispühade kontserdiga – nad laulsid, lugesid luuletusi, soovisid Kristuse ülestõusmise puhul õnne. Iga etteaste oli täis siirast armastust ja puhast usku.

Sellised kohtumised tuletavad meelde, et ülestõusmispühade rõõm ei seisne ainult pashas ja küünaldes, vaid ennekõike headuses, mida me üksteisele kingime. Selle rõõmu jagamine tähendab tõeliselt kristlikku eluviisi.

Täname kontserdi ettevalmistamise eest Narva Õigeusu Gümnaasiumi muusikaõpetajat Elisaveta Roppi ja algklasside õpetajat Margarita Titovat.

Paraku võtavad inimesed tänapäeval üha harvem raamatut kätte — lugemine jääb tahaplaanile, andes teed kiiretele uudistele ja mööduvale infovoole. Ent meie seegi seinte vahel elab armastus raamatute vastu edasi — vanemate inimeste seas hoitakse seda õrnalt ja sügava austusega. Siin leidub neid, kes loevad ise ja jagavad loetut nendega, kelle nõrgenenud nägemine ei luba trükisõnast täiel määral rõõmu tunda. Paljude jaoks on raamat jäänud truuks kaaslaseks ja lohutuseks. Nii on nad kasvatatud ning selle järgi nad ka elavad.

Just seepärast oli 22.04.2025 kohtumine Narva Keskraamatukogu töötajatega eriline ja sügavalt tähenduslik — see tõi seegi elanikele rõõmu elavast vestlusest headest raamatutest, mis rikastavad hinge ja soojendavad südant.

Külalised rääkisid esimesest trükitud raamatust vene keeles — vaimse sõna imelisest teekonnast käsikirjadest trükikunstini. Esitleti raamatuid õigeusust, mida kaunistasid gravüürid ja freskod, ning kirikukalendrit, milles tutvustati lühidalt kirikupühi.

Eriti sügava mulje jätsid etteloetud katkendid erinevate autorite teostest — emaarmastusest ja kristlikust kasvatamisest, usu ja lootuse hoidmise tähtsusest südames. Tark tähendamissõna headusest ja heldusest tuletas meelde: kui jagad südamest, siis ei jää sa ka ise raskel hetkel abita — Issand ei jäta.

See kohtumine ei olnud üksnes hariv, vaid ka sügavalt hingepuudutav. Oleme südamest tänulikud raamatukogu töötajatele nende soojuse, tähelepanu ja soovi eest jagada vaimse kultuuri aardeid. Sellised kohtumised jätavad jälje südamesse — neist räägitakse ja neid meenutatakse.